Kohting muutub, kui mängus on lapsed
Lastega kohting Tallinnas võib alguses tunduda natuke keerulisem kui tavaline kohtumine. Tegelikult ei pea asi olema üldse keeruline, kuid planeerimisel tuleb arvestada rohkemate asjadega. Kui inimesel on lapsed, ei sõltu tema vaba aeg ainult tema enda soovidest. Päevakavas võivad olla lasteaed, kool, trenn, kodused tegemised ja muud kohustused.
See on täiesti tavaline osa tänapäeva perelust. Statistikaameti andmetel oli Eestis 2025. aastal umbes 162 000 lastega leibkonda. Samal aastal oli 45 700 ühe lapsega paari ja 40 400 kahe lapsega paari. Need numbrid näitavad, et lastega pereelu on Eesti ühiskonnas väga tavaline.
Seetõttu ei tasu lastega inimest kohtingul vaadata ainult kui potentsiaalset partnerit. Tema elus on juba olemas kohustused, millega tuleb arvestada.
Esimene kohtumine võiks olla lihtne
Kui kaks inimest alles tutvuvad, ei ole mõtet kohe korraldada kallist õhtusööki või tervet päeva kestvat programmi. Tallinnas võib esimene kohtumine olla hoopis lihtsam. Näiteks kohvik, jalutuskäik, väike näitus või rahulik lõunasöök annab võimaluse rääkida ja vaadata, kas omavaheline suhtlus üldse toimib.
Kui lapsed on kohtinguga seotud, tasub ajakava teha realistlikult. Näiteks võib üks vanem öelda, et tal on võimalik kohtuda ainult kaheks tunniks, sest pärast tuleb lapsele järele minna. Seda ei ole vaja võtta isiklikult.
Praktilised soovitused:
- Lepi kohtumine kokku piisava ajavaruga.
- Küsi, milline aeg teisele inimesele päriselt sobib.
- Vali koht, kuhu on lihtne jõuda.
- Ära pane esimesse kohtingusse liiga palju tegevusi.
- Jäta võimalus kohtumine vajadusel varem lõpetada.
Millal lapsi kohtingule kaasata?
Kõige rohkem mõtlemist nõuab tavaliselt küsimus, millal võiks uus kaaslane lastega kohtuda. Sellele ei ole ühte õiget vastust. Mõni inimene soovib kõigepealt mitu korda üksi kohtuda, teine võib lapsi varem tutvustada.
Oluline on mitte teha sellest lapse jaoks suurt sündmust. Kui uus partner tuuakse liiga kiiresti lapse ellu ja suhe hiljem ei jätku, võib see tekitada segadust. Seetõttu võib olla mõistlik enne vaadata, kas täiskasvanute omavaheline suhe hakkab üldse püsima.
Näiteks võib esimene kohtumine lastega toimuda mõnes avalikus ja rahulikus kohas. Jalutuskäik pargis või jäätise söömine võib olla vähem pingeline kui pikk ühine õhtusöök. Laps ei pea kohe uut inimest nimetama mingiks kindlaks rolliks.
Lapse mugavus on oluline
Kohtingul ei peaks laps tundma, et temalt oodatakse uue inimese kohest heakskiitmist. Lapsel võib olla oma arvamus ja ta võib vajada aega. See on normaalne.
Samuti ei ole hea mõte sundida last kallistama, rääkima või koos aega veetma. Piisab viisakast ja rahulikust tutvumisest.
Statistikaameti andmetel oli Eestis 2025. aastal 87,8 protsenti lastest formaalses lastehoius. See näitab, kui palju laste igapäevaelu koosneb kindlatest rutiinidest ja ajakavast. Kohtingute planeerimisel tasub neid rutiine austada.
Hea kohting ei pea olema ideaalne
Lastega kohtingute puhul on kõige targem olla paindlik. Kui laps jääb haigeks, lapsehoidja tühistab või koolist tuleb ootamatu kõne, võib plaan muutuda. Sellises olukorras aitab kõige rohkem normaalne suhtumine, mitte pahameel.
Kõige praktilisem reegel on lihtne: suhtle ausalt, planeeri mõistlikult ja ära kiirusta. Hea kaaslane mõistab, et lapsega inimese elu ei saa alati käia täpselt kalendri järgi. Kui mõlemad pooled arvestavad teineteise vajadustega, võib ka lastega kohting Tallinnas olla täiesti loomulik, rahulik ja meeldiv kogemus.
